Millal saab korteri ostja tegelikult omanikuks?
Alles kinnistusraamatu kandega — ja mitte hetkegi varem. Ostja saab kinnisasja omanikuks siis, kui ta on kantud omanikuna kinnistusraamatusse, mitte lepingu sõlmimisest, raha maksmisest ega võtmete üleandmisest. See on Eesti kinnisvaraõiguse tuum ja põhjus, miks tehing käib notari kaudu. Kaks kuluartiklit: notari tasu arvutatakse notari tasude seaduse alusel ja sõltub tehingu väärtusest ning hüpoteekide suurusest; riigilõiv tuleb tasuda kinnistusraamatu kande eest. Ja üks levinud küsimus: seadus ei ütle, kes maksab — tavapraktika on jagada kulud pooleks.
📋 Reeglid
- Omanikuks saab kinnistusraamatu kandega
- Mitte lepingu ega võtmetega
- Notari tasu sõltub tehingu väärtusest
- Riigilõiv — kinnistusraamatu kande eest
- Kulud jagatakse tavaliselt pooleks
🔓 Erandid
- Seadus ei sätesta, kumb pool kulud kannab — see on kokkuleppe küsimus
- Notari tasu sõltub ka olemasolevate ja seatavate hüpoteekide suurusest
- Kinnistusraamatu kanne tehakse alles pärast riigilõivu tasumist
⚠️ Karistused ja tagajärjed
Raha käest ära, aga omand veel mitte — see on kõige ohtlikum hetk. Kuna omand tekib alles kinnistusraamatu kandega, on vahe raha maksmise ja omandi ülemineku vahel reaalne risk. Just seetõttu kasutatakse notari deposiitkontot: raha vabastatakse müüjale siis, kui kanne on tehtud. Ärge maksake ostuhinda otse müüjale enne kannet, kui teil ei ole väga head põhjust. Teine praktiline nüanss: kanne tehakse alles pärast riigilõivu tasumist, seega viivitus lõivuga on viivitus omandiga. Ja kolmas: kontrollige kinnistusraamatust enne tehingut, kas kinnisasjal on hüpoteeke, keelumärkeid või servituute — need lähevad ostjale kaasa.
📎 Ametlikud allikad
- Notarite Koda · Kinnisvaratehingud →
- Riigi Teataja · Notari tasu seadus →
- Riigi Teataja · Riigilõivuseadus →
❓ Korduma kippuvad küsimused
Millal saab ostja omanikuks?
Ostja saab kinnisasja omanikuks alles siis, kui ta on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Lepingu sõlmimine, raha maksmine ega võtmete üleandmine omandit ei anna.
Kes maksab notari tasu?
Seadus ei ütle, kumb pool kulud kannab. Tavapraktika on jagada notari tasu ja riigilõiv pooleks, kuid see on kokkuleppe küsimus ja tuleks tehingu tingimustes selgelt fikseerida.
Millest sõltub notari tasu?
See arvutatakse notari tasude seaduse alusel ning sõltub tehingu väärtusest ja olemasolevate ning seatavate hüpoteekide suurusest. Täpse summa saab notaribüroost või Notarite Koja kalkulaatorist.
Miks kasutatakse deposiitkontot?
Sest omand tekib alles kinnistusraamatu kandega. Deposiitkontolt vabastatakse raha müüjale siis, kui kanne on tehtud, mis kaitseb ostjat vahepealse riski eest.
Mida tasub enne tehingut kontrollida?
Kinnistusraamatust hüpoteeke, keelumärkeid ja servituute. Need lähevad koos kinnisasjaga ostjale üle, mistõttu nende olemasolu tuleb enne allkirjastamist teada ja hinda arvestada.
🔎 Sageli otsitud
Mida inimesed otsivad, kui siia jõuavad:
- “millal saab korteri omanikuks”
- “notari tasu kinnisvaratehing”
- “kinnistusraamatu kanne riigiloiv”
- “kes maksab notari tasu”
- “notari deposiitkonto”
- “hupoteek kinnistusraamatus”