Mida saab korteriühistu teha võlgnevusega korteriomanikuga?
Palju rohkem, kui võlgnik arvab. Kui korteriomanik hilineb majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Ja alates 1. veebruarist 2023 tuleb juurde teine summa: kui ühistul on õigus nõuda viivist, võib ta nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist — kuni 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot; kuni 40 eurot, kui nõue on 500–1 000 eurot; ja kuni 50 eurot, kui nõue ületab 1 000 eurot. Üks levinud eksiarvamus: ühistu põhikirjaga ei saa kehtestada seadusest erinevat viivisemäära — seda saab teha ainult korteriomanike kokkuleppega. Nii et „meil on põhikirjas 0,5% päevas“ ei pruugi kehtida.
📋 Reeglid
- Viivis võlaõigusseaduse määras
- Lisaks sissenõudmiskulud
- Kuni 500 € võlg: kuni 30 €
- 500–1 000 €: kuni 40 €
- Üle 1 000 €: kuni 50 €
🔓 Erandid
- Seadusest erineva viivisemäära saab kehtestada ainult korteriomandi kokkuleppega
- Põhikirjaga viivisemäära muuta ei saa, isegi kui üldkoosolek nii otsustab
- Sissenõudmiskulude hüvitis lisandub viivisele, mitte ei asenda seda
⚠️ Karistused ja tagajärjed
Võlg ei jää ühistu ja omaniku vaheliseks — see liigub kinnistusraamatusse ja kohtusse. Ühistu võib nõuda viivist ja sissenõudmiskulusid, ning suurema võlgnevuse korral pöörduda kohtusse — sealt edasi tuleb täitemenetlus koos kohtutäituri tasudega, mis on tavaliselt kordades suuremad kui algne võlg. Praktiline nõuanne võlgnikule: ärge vaikige. Maksegraafik on ühistule peaaegu alati vastuvõetavam kui aastatepikkune kohtutee, ja kirjalik kokkulepe peatab kulude kasvu. Ja nõuanne juhatusele: kontrollige, kas teie viivisemäär tuleneb seadusest või korteriomanike kokkuleppest — põhikirja kirjutatud kõrgem määr võib kohtus maha kukkuda ja jätta ühistu ilma sellestki, mida seadus lubaks.
📎 Ametlikud allikad
- Riigi Teataja · Korteriomandi- ja korteriühistuseadus →
- Riigi Teataja · Võlaõigusseadus § 113 →
- Tööinspektsioon · Jurist aitab →
❓ Korduma kippuvad küsimused
Kas ühistu võib nõuda viivist?
Võib. Kui korteriomanik hilineb majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Sellest erineva määra saab kehtestada ainult korteriomanike kokkuleppega.
Kui suured on sissenõudmiskulud?
Kuni 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot; kuni 40 eurot, kui nõue jääb vahemikku 500–1 000 eurot; ja kuni 50 eurot, kui nõue ületab 1 000 eurot. Need lisanduvad viivisele.
Kas põhikirjaga saab viivise määrata?
Ei saa. Seadusest erineva viivisemäära võib ette näha üksnes korteriomandi kokkuleppega, mitte ühistu põhikirjaga. Põhikirja kirjutatud kõrgem määr võib kohtus maha kukkuda.
Mis juhtub, kui võlg kasvab?
Ühistu võib pöörduda kohtusse ja sealt edasi algab täitemenetlus koos kohtutäituri tasudega. Need kulud on tavaliselt kordades suuremad kui esialgne võlg ise, mistõttu vaikimine on kallis.
Kas maksegraafik on võimalik?
Enamasti jah. Ühistule on kirjalik maksegraafik peaaegu alati vastuvõetavam kui aastatepikkune kohtutee, ja kokkulepe peatab sissenõudmiskulude ning viivise edasise kasvu.
🔎 Sageli otsitud
Mida inimesed otsivad, kui siia jõuavad:
- “korteriuhistu volgnevus viivis”
- “sissenoudmiskulud 30 40 50 eurot”
- “kas uhistu voib viivist noudma”
- “majandamiskulude volg”
- “korteriuhistu kohtusse”
- “maksegraafik korteriuhistuga”