Kas tohib parkida auto kõnniteele, kui jalakäijale jääb 1,5 meetrit?
1,5 meetrit üksi ei tee parkimist seaduslikuks — see on lisatingimus, mitte luba. Tavaline mootorsõiduk tohib olla pargitud osaliselt või täielikult kõnniteel ainult siis, kui liiklusmärk, teekattemärgis või muu liikluskorraldusvahend seda selgesõnaliselt lubab. Ja kus see on lubatud, peab jalakäijale jääma vähemalt 1,5 meetrit vaba ruumi sõiduteest kaugemal pool. Kui märki ei ole, ei aita ka kolm meetrit vaba kõnniteed. Jalgratast, kergliikurit või väikest mopeedi tohib seevastu parkida kõnnitee servale, kui liikumiseks jääb samuti vähemalt 1,5 meetrit. Tavaline parkimisrikkumine maksab kuni 12 trahviühikut ehk 96 eurot, ohu või olulise takistamise korral kuni 50 ühikut ehk 400 eurot.
📋 Reeglid
- Kõnniteele ainult märgi loal
- Jalakäijale peab jääma 1,5 m
- Ja seda sõiduteest kaugemal pool
- Tavarikkumine: kuni 96 €
- Ohu või takistamise korral: kuni 400 €
🔓 Erandid
- Liikumispuudega isiku parkimiskaardiga tohib asulas teatud keelumärkide mõjupiirkonnas kõnniteel parkida
- See erand ei kehti kollase peatumise keelujoonega tähistatud lõigul
- Kaherattalisi mopeede ja külgkorvita mootorrattaid tohib lubatud kohas parkida kahes reas
⚠️ Karistused ja tagajärjed
Vana teave on siin eriti eksitav. Varem tohtis sõiduk peatuda kõnniteel laadimiseks või mahalaadimiseks ka ilma vastava märgita, kui jalakäijale jäi piisavalt ruumi. See üldine laadimiserand tunnistati kehtetuks 1. juulil 2025. Nüüd vajab kõnniteel peatumine või parkimine selgesõnalist liikluskorraldusvahendi luba või muud konkreetset seaduses sätestatud erandit. Trahv on kuni 96 eurot, aga kui auto loob ohu või takistab oluliselt jalakäijaid või muud liiklust, tõuseb see kuni 400 euroni — ja lapsevankri või ratastooliga möödapääsu tõkestamine on täpselt selline olukord. Juht võib pealegi olla kohustatud sõiduki kohe ära viima, mitte lihtsalt trahvi tasuma ja edasi parkima.
📎 Ametlikud allikad
- Riigi Teataja · Liiklusseadus →
- Riigi Teataja · Liiklusseaduse muudatus →
- Transpordiamet · Liiklusreeglid →
❓ Korduma kippuvad küsimused
Kas 1,5 meetrit teeb parkimise seaduslikuks?
Ei tee. 1,5 meetri nõue on lisatingimus, mitte üldine luba. Tavaline auto vajab kõnniteel parkimiseks liikluskorraldusvahendit, mis seda selgesõnaliselt lubab.
Kui suur on trahv?
Tavaline peatumis- või parkimisrikkumine maksab kuni 12 trahviühikut ehk 96 eurot. Kui parkimine loob ohu või takistab oluliselt liiklust, tõuseb maksimum 400 euroni.
Kas laadimiseks tohib kõnniteele peatuda?
Enam mitte. Varasem üldine laadimiserand tunnistati kehtetuks 1. juulil 2025, ja nüüd on ka lühiajaliseks peatumiseks vaja liikluskorraldusvahendi luba või muud konkreetset erandit.
Kas jalgratast tohib kõnniteele jätta?
Tohib. Jalgratast, kergliikurit või väikest mopeedi tohib parkida kõnnitee servale, kui liikumiseks jääb vähemalt 1,5 meetrit vaba ruumi.
Kas invakaart annab õiguse kõnniteel parkida?
Liikumispuudega isiku parkimiskaardiga tohib asulas teatud keelumärkide mõjupiirkonnas kõnniteel parkida, kui jääb vähemalt 1,5 meetrit. Kollase keelujoonega lõigul see erand ei kehti.
🔎 Sageli otsitud
Mida inimesed otsivad, kui siia jõuavad:
- “kas tohib parkida konniteele”
- “kas 1 5 meetrit peab vabaks jaama”
- “konniteel parkimise trahv”
- “auto osaliselt konniteel”
- “laadimine konniteel”
- “invakaardiga parkimine konniteel”